Liivahiiri on veidi keerukam treenida kui mõnda teist liiki looma. Mitte et nad oleksid rumalad, vaid see tuleneb nende käitumise eripäradest. Näiteks, kui panna rott labürinti, kuhu on peidetud maius, õpib ta minema otse läbi takistuste maiuspalani. Liivahiir aga tahab uurida läbi terve labürindi.
 

Siiski nagu kõigile teistele loomadelegi, saab ka liivahiirtele õpetada lihtsaid asju. Seejuures tuleb meeles pidada nende rahuldamatut loomulikku uudishimu. Neile saab õpetada tulema kindlal ajal terraariumi ääre juurde või ronima peost õlale. Pea meeles innustada sellist positiivset käitumist kiituse ja lemmikmaiusega.
 

Iga positiivne õppimine algab eelnevalt ülesehitatud usaldusväärsetest suhetest inimesega. Tasub meeles pidada järgmisi asju:
 

·         Kui loom on inimesega koos, peab loomal olema lõbus! Lihtsalt süles või läbi varruka jooksmine on liivahiirte jaoks meelelahutus. Vali seejuures riideid, millest ei ole kahju, kui neid veidi näksitaks. Tihti on just see põhiline liivahiire eduka taltsutamise juures.
 

·         Üks suurepärane viis oma liivahiirtega suhteid parandada on neile käest maiuse pakkumine. Algajatele soovitatakse pakkuda hiirtele maiust peost, et nad ei näkitseks sõrmeotsi. Seda võib juhtuda ka kogenud omanikuga kahel põhjusel: kui hiired seostavad kätt toiduga (ära anna loomadele maiusi iga kord, kui soovid nendega suhelda) ja kui loomad on aru saanud, et näksimine aitab maius kiiremini kätte saada.
 

·         Ära karista liivahiiri neile õhku näkku puhudes, vett pritsides või neid lükates. Kuna liivahiirtel esineb pärilikku epilepsiat, mida võib käivitada stress, siis sellised teguviisid võivad kutsuda liivahiirtes esile epilepsiahooge. Sel põhjusel uuritakse liivahiirte abil meditsiinis neuroloogilisi seisundeid.
 

·         Me ei leia, et liivahiiri tuleks üleüldse „halva“ käitumise eest karistada. Mis on meie, inimeste arust halb käitumine? Näksimine? Aga see on liivahiirte puhul loomuliku uudishimu väljendamine, maailma avastamise viis. Nad ei taha sind meelega solvata ega vigastada. Selline käitumine on omane just poegadele ja noortele hiirtele ning sellest kasvatakse harilikult välja. Teine näksamise põhjus on hirm. Sellega saab seletada vanemate liivahiirte käitumist, kes ei ole harjunud kättevõtmisega. Kui sind näksatakse, ürita hoida kätt paigal kui võimalik või liiguta seda veidi eemale ning ütle rahuliku ja kindla häälega „ei“, „ei tohi“ (mõtle ise sobiv käsklus välja).
 

·         Vaatamata kõikidele jõupingutustele, on ikka selliseid loomi, kellele lihtsalt ei meeldi, kui neid käes hoitakse. Juhtub ka tõsiseid hammustusi. Sel juhul oleks kõige mõistlikum lubada liivahiirele valikuvabadust, kas ta soovib inimese seltsi või mitte. Õpi nende valikut austama ja nautida suhtlemist sinnamaani, et loomadel oleks mugav. Isegi kui see tähendab lihtsalt jälgida läbi terraariumi nende igapäevaseid toimetusi ning sekkuda nendesse vaid puuri puhastamiseks ja söögi andmiseks. Küll aga juhtub nii, et selline vastastikune lugupidamine sulatab jää sinu ja looma vahelistes suhetes ning liivahiir muutub märgatavalt rohkem suhtlemisaldsaks.
 

Isegi selline väike loomake on isikus. Pidage teineteisest lugu, tehke kompromisse ning valige käitumist vastavalt sellele, kuidas liivahiired käituvad ise.

 

Esmakordselt avaldatud e-ajakirjas "Närilised" 2/2009.
Toimetus ja täiendus: PetsPlanet.ee